Minu jaoks oli Anneli stressikoolitusel osalemine väga märgilise tähtsusega. Lisaks suurepärasele grupi seltskonnale omandasin rühmatöödes  väga väärtuslikku psühholoogilist haridust. Oskan olla paremini kontaktis iseendaga, teostada enesevaatlust ja suhelda vahetumalt teiste inimestega.

Stressikoolitus andis tõuke teha oma tööelus kannapööre ja õppida täiesti uus eriala, massööri kutse. Kutse avab tee õppida edasi terapeudiks, leida õigeid lahendusi kuidas aidata Inimest, mitte väsitada end ümbritsevate ebatäiuslike süsteemide korrastamise ja parandamisega. Ma leian et keskendumine inimesele on praeguses fraktaalses ajastus esmatähtis.

Mitte vähetähtsaks pean enda puhul ka asjaolu, et tööandja mõiste on minu jaoks diametraalselt muutunud. Kui see on olnud minu varasemates tööelulistes kogemustes skaalal "omaniku tegelik tahe jääb alatiseks mõistatuseks, omanik on ju institutsionaalne, meie töötame kui mutrikesed" kuni skaalani "appi kui abitu või ablas või jäärapäine võib üks omanik olla", siis nüüd olen rühkimas iseendale tööandjaks saamise suunas. Koos abikaasaga väikest kodulähedast tervisekeskust arendades on igapäevaseks motivaatoriks meie partnerlussuhe ja pere vajadused. Nõuab veel tublisti harjumist, et töö- ja eraelu on niivõrd põimunud.

Ei oskagi tagantjärgi hinnata, kas stressikoolitus oli muutustele päästikuks või toeks, aga ühe paraja portsu enesekindlust andis kogu see protsess igal juhul.

Hillar

2013