Leinata võib ka kaotatud võimalust, täitumata unistust ja igatsust, südamelähedast rolli, turvalisust, ...
Oma kurbuse austamine on eluterve viis pärast kaotust edasi liikuda.
Leina ja depressiooni on kerge segi ajada. Leinamise lubamine vähendab püsiva depressiooni tekkimise ohtu.
Oma kurbuse austamine on eluterve viis pärast kaotust edasi liikuda.
Leina ja depressiooni on kerge segi ajada. Leinamise lubamine vähendab püsiva depressiooni tekkimise ohtu.
Tõlge: Sheila K. Collins Ph.D., "The Art of Grieving"
Inimesed ajavad sageli leina segamini depressiooniga ning peavad leina masendavaks. Lein ei ole masendav. See austab kurbust ja sellel võib olla sügavalt tervendav mõju.
Lein on uputav valu, mis kaasneb haavava kaotusega. Kuna ta peegeldab seda, mida me armastame, võib see tunduda kõikehõlmav ja kõike enda alla mattev. Lein ei piirdu kalli inimeste kaotusega. Leinata võib ka kaotatud võimalust, täitumata unistust ja igatsust, südamelähedast rolli või tähenduslikku eset - sündimata laps, vastamata armastus, kogemata jäänud emaarmastus, kaotatud kodu, ... . Lähedaste hulka kuuluvad ka lemmikloomad. Leina valule võib lisanduda süü-, kahetsuse ja segaduse tunne, eriti kui katkenud suhe oli keerukas. Leinatunnet ei pruugi tekkida, kui lähirollis inimesega puudus lähedane suhe - ema surm ei too kurbust, kui hingeline lähedus läbi kogu elu puudus.
Nii lein kui ka depressioon tekitavad muudatusi aju töös, mis võivad põhjustada kurbust, jõuetust, vihapurskeid ja unehäireid, kuid depressioonis kogeb inimene ka ilma kaotusteta pikaajalist tunnete puudumist, ükskõiksust elu vastu ja tundetust selle vastu, mida ta tavaliselt naudiks või meeldivaks peaks. Leinavalu kaldub taaselavnema kaotust meelde tuletavate detailidega kohtumisel või kaotatuga seotud tähtpäevadel.
Muidugi võib ka leinamise ajal tekkida depressioon või depressiooniajas tabada lein, kuid leinamise lubamine võib ära hoida allakäiguspiraali, mis võib esile kutsuda haiguslikul tasandil depressiooni. Läbi kogemata - nn läbi töötamata - leinad võivada aja jooksul viia kroonilise tühjuse, jõuetuse ja mõttetuse tundeni.
Osa sellest, mis inimesi segadusse ajab, on Kubler-Rossi leina "trepiastmete" mudel. Seda on pidevalt korratud alates ajast, kui Ross seda oma 1969. aasta raamatus "Surmast ja suremisest" tutvustas. Algselt illustreeritud viie tõusva sammuna: eitamine, viha, läbirääkimised, depressioon ja ülemisel astmel aktsepteerimine. Ta nimetas need leina viieks "staadiumiks", sulgudes, mis näitasid, et ta ei näinud neid kindlalt järjestatud etappidena. Kuigi osad inimesed kogevad kõiki neid etappe ja jõuavad lõpuks pärast aktsepteerimiseni, peetakse leina nüüdseks väga individuaalseks ja vabalt voolavaks kogemuseks. Mina asendan selles mudelis sõna "depressioon" sõnaga "kurbus". See määratleb minu jaoks leinamise – kurbuse kogemine ja austamine.
Kuna lein "voolab oma voolamist", puudub sellel kindel ajakava. Seda pole mõtet kiirendada. Ka pole võimalik kannatusi täielikult vältida. Tegelikult on katsed leina alla suruda või eitada pigem kahjustavad, nõudes väga jõulist emotsionaalset pingutust, mis on psüühikale äärmiselt kurnav. Samamoodi võib protsessi keerulisemaks muuta väärarusaam, et "rohkem" leina on parem või et leinamiseks on olemas mingi "õige" viis ja hirm, et ma leinan "valesti".
Mõne inimese jaoks on lein lühiajaline nähtus, tuntud ka kui äge lein, kuigi valu võib hiljem ootamatult taastuda. Teised inimesed võivad kogeda pikaajalist leina, mis kestab kuid või aastaid. Ilma abi ja toetuseta võib selline lein viia eraldatuse ja püsiva üksinduseni.
Nii lein kui depressioon põhjustavad häbistamist ja negatiivseid hinnanguid, mida meie kultuur jagab kärmesti neile, kes "ei suuda "lihtsalt õnnelikud olla" ja "edasi liikuda", kui elu esitab neile raske väljakutse.
Kui isegi lähedase inimese surma leinamine on vähem või rohkem halvustatud, siis veel enam mõistmatust ja hukkamõistu on pildil, kui räägime võimaluste, igatsuste või lemmikute kaotamise valust. Kahjuks avastavad paljud, et ümber olevad inimesed ei tunnista neid leina vorme = sa oled leinamise õiguseta. Valu kandmise teeb raskemaks tunne, et pole antud "luba" seda valu ja kurbust kogeda ja väljendada. Seda peab varjama ja vaikuses ning üksinduses kandma.
Leinaprotsessi mõistmine võib aidata hoolitseda sellistel kaose aegadel enese eest tervendaval viisil, eriti kui ümbritsevad inimesed reageerivad kaastundega ja mõistavad, et leinajal on õigus valule, vihale, kurbusele, tuimusele ja mittesirgjoonelisele paranemisele. Ja et see võib kesta kaua (ka aastaid).
Kuna leina kogetakse unikaalsel viisil, soovitavad eksperdid, et need, kes toetavad sõpra või lähedast leina ajal, järgiksid selle inimese soove ja vajadusi ega otsustaks enda järgi, kas ta tundub olevat liiga kurb, ebapiisavalt kurb või leinas juba liiga kaua. Ei ole hea innustada " leina lõpetamise", "tubli olemise" ja "kokku võtmise" suunas.
Praktilise abi pakkumine ja kaotuse mõju tunnistamine on toetavad ja sobivad tegevused. Paljud leinajad soovivad, et ümbritsevad lihtsalt kuulaksid, esitaksid küsimusi ja jagaksid mälestusi, kinnitades sellega leinaja tunnete sügavust, ehedust ja sobilikkust. Osad soovivad vaikuses ühise ruumi jagamist või kaaslast lihtsatele jõukohastele tegevustele. Tunne huvi, mida vajaks leinaja, ära otsusta, et teda aitab see, mis aitaks sind - tema ei ole sina!
Luba endal või lähedastel kogeda sügava austusega oma kurbust ja kaotust!
/Foto: CanvaPro/
Inimesed ajavad sageli leina segamini depressiooniga ning peavad leina masendavaks. Lein ei ole masendav. See austab kurbust ja sellel võib olla sügavalt tervendav mõju.
Lein on uputav valu, mis kaasneb haavava kaotusega. Kuna ta peegeldab seda, mida me armastame, võib see tunduda kõikehõlmav ja kõike enda alla mattev. Lein ei piirdu kalli inimeste kaotusega. Leinata võib ka kaotatud võimalust, täitumata unistust ja igatsust, südamelähedast rolli või tähenduslikku eset - sündimata laps, vastamata armastus, kogemata jäänud emaarmastus, kaotatud kodu, ... . Lähedaste hulka kuuluvad ka lemmikloomad. Leina valule võib lisanduda süü-, kahetsuse ja segaduse tunne, eriti kui katkenud suhe oli keerukas. Leinatunnet ei pruugi tekkida, kui lähirollis inimesega puudus lähedane suhe - ema surm ei too kurbust, kui hingeline lähedus läbi kogu elu puudus.
Nii lein kui ka depressioon tekitavad muudatusi aju töös, mis võivad põhjustada kurbust, jõuetust, vihapurskeid ja unehäireid, kuid depressioonis kogeb inimene ka ilma kaotusteta pikaajalist tunnete puudumist, ükskõiksust elu vastu ja tundetust selle vastu, mida ta tavaliselt naudiks või meeldivaks peaks. Leinavalu kaldub taaselavnema kaotust meelde tuletavate detailidega kohtumisel või kaotatuga seotud tähtpäevadel.
Muidugi võib ka leinamise ajal tekkida depressioon või depressiooniajas tabada lein, kuid leinamise lubamine võib ära hoida allakäiguspiraali, mis võib esile kutsuda haiguslikul tasandil depressiooni. Läbi kogemata - nn läbi töötamata - leinad võivada aja jooksul viia kroonilise tühjuse, jõuetuse ja mõttetuse tundeni.
Osa sellest, mis inimesi segadusse ajab, on Kubler-Rossi leina "trepiastmete" mudel. Seda on pidevalt korratud alates ajast, kui Ross seda oma 1969. aasta raamatus "Surmast ja suremisest" tutvustas. Algselt illustreeritud viie tõusva sammuna: eitamine, viha, läbirääkimised, depressioon ja ülemisel astmel aktsepteerimine. Ta nimetas need leina viieks "staadiumiks", sulgudes, mis näitasid, et ta ei näinud neid kindlalt järjestatud etappidena. Kuigi osad inimesed kogevad kõiki neid etappe ja jõuavad lõpuks pärast aktsepteerimiseni, peetakse leina nüüdseks väga individuaalseks ja vabalt voolavaks kogemuseks. Mina asendan selles mudelis sõna "depressioon" sõnaga "kurbus". See määratleb minu jaoks leinamise – kurbuse kogemine ja austamine.
Kuna lein "voolab oma voolamist", puudub sellel kindel ajakava. Seda pole mõtet kiirendada. Ka pole võimalik kannatusi täielikult vältida. Tegelikult on katsed leina alla suruda või eitada pigem kahjustavad, nõudes väga jõulist emotsionaalset pingutust, mis on psüühikale äärmiselt kurnav. Samamoodi võib protsessi keerulisemaks muuta väärarusaam, et "rohkem" leina on parem või et leinamiseks on olemas mingi "õige" viis ja hirm, et ma leinan "valesti".
Mõne inimese jaoks on lein lühiajaline nähtus, tuntud ka kui äge lein, kuigi valu võib hiljem ootamatult taastuda. Teised inimesed võivad kogeda pikaajalist leina, mis kestab kuid või aastaid. Ilma abi ja toetuseta võib selline lein viia eraldatuse ja püsiva üksinduseni.
Nii lein kui depressioon põhjustavad häbistamist ja negatiivseid hinnanguid, mida meie kultuur jagab kärmesti neile, kes "ei suuda "lihtsalt õnnelikud olla" ja "edasi liikuda", kui elu esitab neile raske väljakutse.
Kui isegi lähedase inimese surma leinamine on vähem või rohkem halvustatud, siis veel enam mõistmatust ja hukkamõistu on pildil, kui räägime võimaluste, igatsuste või lemmikute kaotamise valust. Kahjuks avastavad paljud, et ümber olevad inimesed ei tunnista neid leina vorme = sa oled leinamise õiguseta. Valu kandmise teeb raskemaks tunne, et pole antud "luba" seda valu ja kurbust kogeda ja väljendada. Seda peab varjama ja vaikuses ning üksinduses kandma.
Leinaprotsessi mõistmine võib aidata hoolitseda sellistel kaose aegadel enese eest tervendaval viisil, eriti kui ümbritsevad inimesed reageerivad kaastundega ja mõistavad, et leinajal on õigus valule, vihale, kurbusele, tuimusele ja mittesirgjoonelisele paranemisele. Ja et see võib kesta kaua (ka aastaid).
Kuna leina kogetakse unikaalsel viisil, soovitavad eksperdid, et need, kes toetavad sõpra või lähedast leina ajal, järgiksid selle inimese soove ja vajadusi ega otsustaks enda järgi, kas ta tundub olevat liiga kurb, ebapiisavalt kurb või leinas juba liiga kaua. Ei ole hea innustada " leina lõpetamise", "tubli olemise" ja "kokku võtmise" suunas.
Praktilise abi pakkumine ja kaotuse mõju tunnistamine on toetavad ja sobivad tegevused. Paljud leinajad soovivad, et ümbritsevad lihtsalt kuulaksid, esitaksid küsimusi ja jagaksid mälestusi, kinnitades sellega leinaja tunnete sügavust, ehedust ja sobilikkust. Osad soovivad vaikuses ühise ruumi jagamist või kaaslast lihtsatele jõukohastele tegevustele. Tunne huvi, mida vajaks leinaja, ära otsusta, et teda aitab see, mis aitaks sind - tema ei ole sina!
Luba endal või lähedastel kogeda sügava austusega oma kurbust ja kaotust!
/Foto: CanvaPro/
Vastused puuduvad