Faktihuvilistele. ... Põhipunktid Front Psychiatry
ajakirjas ilmunud artiklist, kus võrreldi PubMed'i süsteemis
21. sajandil ilmunud 7105 depressiooni ja depressiooni ravi teemalise teadusartikli tekste; PubMed teadusartiklite baas, 08.02.2023.
[Mitte iga depressioonijuhtum ei avaldu haiguse tasandil. Siinne artikkel keskendus suuremalt osalt raskemale depressioonipildile, mis vajaks toetavat ravi psühhoteraapia ja/või ravimite näol.]
Raske (kliiniline) depressioon, mõjutab rohkem kui 264 miljonit inimest kogu maailmas. Depressiooni peetakse üheks kõige levinumaks psüühikahäireks. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on nimetanud raske depressiooni maailmas teisele kohale puude ja pikaajalise töövõimetuse põhjustajana ning ennustatakse, et see on 2030. aastaks üks kolmest enamlevinud haigusest, jäädes teisele kohale AIDSi järel. Kroonilise psüühikahäirena avaldab depressioon suurt mõju elule - raskused igapäevaeluga toimetulekus, enneaegne suremus ja kõrge suitsiidirisk.
[Vahele põige ...
Eestis on aastas umbkaudu iga kümnenda inimese elu mõjutamas depressioon (Eesti Terviseuuringud, viimane aastast 2019). Neist umbes pooled sellisel tasandil, et see ei vaja ravi. Küll aga vajaks ümberkorraldusi elus ja enda hoidmist. Teine pool - ca iga kahekümnes inimene meie keskel - vajaks kõrvale professionaalset abi - nõustamine, psühhoteraapia, ravimid või haiglaravi (sõltuvalt probleemi raskusest).]
Ühekordne kerge või mõõdukas depressioon ei vaja ravimitega toetamist. Siin on asjakohased ennast hoidvad harjumused, korrektiivid igapäevaelus. Selles protsessis võib asjakohane olla nõustamine või psühhoteraapia, mis saab vastavaid muutuste loomise ja enesejuhtimise teadmiseid ja oskuseid õpetada ning muutuste ellu viimisel tuge pakkuda.
Teisiti on lugu raske depressiooni tasandil.
20. sajandi alguses hakkas tekkima mõiste “psühhofarmakoloogia” kuid alles 1950. ja 1960. aastatel võeti kasutusele antidepressantid.. Teise põlvkonna antidepressante, mis töötati välja 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses, peetakse üldiselt tõhusaks ja ohutuks uue põlvkonna ravimeetodiks. Praegu on üle maailma saadaval enam kui 30 erinevat AD-i, Tõendid näitavad, et edukas AD-ravi on üks tõhusamaid viise haiguse leevendamiseks, haigestumuse ennetamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.
Lisaks, arvestades, et osad haigestujad ei allu olemasolevatele antidepressantidele, arendatakse ja rakendatakse atüüpilisi AD-sid, fütokemikaale ja uusi raviotstarbelisi koosluseid. Ravimite ja psühhoteraapia ning toetava nõustamise kombinatsioon on muutunud üheks oluliseks uurimissuunaks. Lisaks võrdlesid teadlased AD-de kasutamise põhjal ka ravi efektiivsust, vaadeldes selliseid näitajaid nagu ravimi vastuvõetavus, efektiivsus, talutavus, kõrvaltoimed ning muutused aju struktuuris ja funktsioonides. Kaasaegsed antidepressantravi efektiivsust ennustavad uuringud põhinevad ajupildil. Depressiooni puhul on mõjutatud ajupiirkondade funktsionaalne ühenduvus, keemilised ja elektromagnetilised jt füsioloogilised protsessid.
Antidepressandid on ravimid, mis võivad aidata leevendada raske depressiooni, hooajalise ja kerge kroonilise depressiooni sümptomeid ning muid haigusi. Sh valuravi, neuroloogilised haigused, püsiärevuse leevendamine jm. Ligikaudu 70% kasutajatest reageeris positiivselt vähemalt ühele AD-le.
18 uuringul ja 1838 isikul põhineva metaanalüüsi tulemused, et psühholoogilise töö (psühhoteraapia, nõustamine) ja ravimite kombinatsiooni mõju on tõhusam ja püsivam kui ainult farmakoteraapial. Psühholoogilise ravi (psühhoteraapia) ja nõustamise eesmärk on suurendada raviprotsessi tõhusust, parandada kliendi enesetunnet, toetada tema toimetulekut ja suhteid, tõsta elukvaliteeti ja eluga rahulolu ning ennetada või edasi lükata haiguse kordumist.
Depressiooniga kaasnev ärevus põhjustab osade AD-de ravi efektiivsuse vähenemist. Alternatiivikson AD-d, mis sobivad ka ärevusega kombineeritud depressiooni puhul.
Täiendavalt on uuritud ja tuleks jätkuvalt uurida arsti/terapeudi ja kliendi suhet (toetus, koostöö, usaldus), kliendi elustiili ja muid mõjutegureid.
Andmed näitavad, et raskesti ravitavad D-ga patsiendid on saanud sel sajandil teadlastelt laialdast tähelepanu, mis on andnud paremaid ravivõimalusi. (Nt vortioksetiin, agomelatiin, atüüpilised antipsühhootikumid, ketamiin jt uued ravimid DE ravis.) Praegu välja töötamisel veel kiire toimega antidepressante, mis on ohutud ja millel on vähem kõrvaltoimeid. Praegu on ketamiin näidanud kiiret efektiivsust. Arvestades aga, et ketamiini spetsiifiline toimemehhanism on veel hüpoteesi staadiumis ja selle kasutamisega kaasnevad ohutusprobleemid, ei ole seda ravimit antidepressandina veel laialdaselt kasutatud.
Jätkuvad uurimissuunad:
AD-de funktsionaalse mehhanismi uurimine;
ravitoime ja mõjutegurid psühhoteraapias või kombineerituna medikamentoosse raviga;
ennustavad uuringud AD-ravi efektiivsuse kohta ajupildil;
uued ja uut tüüpi ravimid;
geneetilised ja biomarkerid, mis mõjutavad AD-de vastust ja toimet;
depressiooni jääknähtude ravi AD-dega;
AD-de kõrvaltoimete mehhanismid;
AD-de toimemehhanism ja kliiniline terapeutiline toime;
manustamine ja doosid
/"Research on the Development of Theme Trends and Changes of Knowledge Structures of Drug Therapy Studies on Major Depressive Disorder Since the 21st Century: A Bibliometric Analysis", Front Psychiatry. 2020/
[Vahele põige ...
Eestis on aastas umbkaudu iga kümnenda inimese elu mõjutamas depressioon (Eesti Terviseuuringud, viimane aastast 2019). Neist umbes pooled sellisel tasandil, et see ei vaja ravi. Küll aga vajaks ümberkorraldusi elus ja enda hoidmist. Teine pool - ca iga kahekümnes inimene meie keskel - vajaks kõrvale professionaalset abi - nõustamine, psühhoteraapia, ravimid või haiglaravi (sõltuvalt probleemi raskusest).]
Ühekordne kerge või mõõdukas depressioon ei vaja ravimitega toetamist. Siin on asjakohased ennast hoidvad harjumused, korrektiivid igapäevaelus. Selles protsessis võib asjakohane olla nõustamine või psühhoteraapia, mis saab vastavaid muutuste loomise ja enesejuhtimise teadmiseid ja oskuseid õpetada ning muutuste ellu viimisel tuge pakkuda.
Teisiti on lugu raske depressiooni tasandil.
20. sajandi alguses hakkas tekkima mõiste “psühhofarmakoloogia” kuid alles 1950. ja 1960. aastatel võeti kasutusele antidepressantid.. Teise põlvkonna antidepressante, mis töötati välja 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses, peetakse üldiselt tõhusaks ja ohutuks uue põlvkonna ravimeetodiks. Praegu on üle maailma saadaval enam kui 30 erinevat AD-i, Tõendid näitavad, et edukas AD-ravi on üks tõhusamaid viise haiguse leevendamiseks, haigestumuse ennetamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.
Lisaks, arvestades, et osad haigestujad ei allu olemasolevatele antidepressantidele, arendatakse ja rakendatakse atüüpilisi AD-sid, fütokemikaale ja uusi raviotstarbelisi koosluseid. Ravimite ja psühhoteraapia ning toetava nõustamise kombinatsioon on muutunud üheks oluliseks uurimissuunaks. Lisaks võrdlesid teadlased AD-de kasutamise põhjal ka ravi efektiivsust, vaadeldes selliseid näitajaid nagu ravimi vastuvõetavus, efektiivsus, talutavus, kõrvaltoimed ning muutused aju struktuuris ja funktsioonides. Kaasaegsed antidepressantravi efektiivsust ennustavad uuringud põhinevad ajupildil. Depressiooni puhul on mõjutatud ajupiirkondade funktsionaalne ühenduvus, keemilised ja elektromagnetilised jt füsioloogilised protsessid.
Antidepressandid on ravimid, mis võivad aidata leevendada raske depressiooni, hooajalise ja kerge kroonilise depressiooni sümptomeid ning muid haigusi. Sh valuravi, neuroloogilised haigused, püsiärevuse leevendamine jm. Ligikaudu 70% kasutajatest reageeris positiivselt vähemalt ühele AD-le.
18 uuringul ja 1838 isikul põhineva metaanalüüsi tulemused, et psühholoogilise töö (psühhoteraapia, nõustamine) ja ravimite kombinatsiooni mõju on tõhusam ja püsivam kui ainult farmakoteraapial. Psühholoogilise ravi (psühhoteraapia) ja nõustamise eesmärk on suurendada raviprotsessi tõhusust, parandada kliendi enesetunnet, toetada tema toimetulekut ja suhteid, tõsta elukvaliteeti ja eluga rahulolu ning ennetada või edasi lükata haiguse kordumist.
Depressiooniga kaasnev ärevus põhjustab osade AD-de ravi efektiivsuse vähenemist. Alternatiivikson AD-d, mis sobivad ka ärevusega kombineeritud depressiooni puhul.
Täiendavalt on uuritud ja tuleks jätkuvalt uurida arsti/terapeudi ja kliendi suhet (toetus, koostöö, usaldus), kliendi elustiili ja muid mõjutegureid.
Andmed näitavad, et raskesti ravitavad D-ga patsiendid on saanud sel sajandil teadlastelt laialdast tähelepanu, mis on andnud paremaid ravivõimalusi. (Nt vortioksetiin, agomelatiin, atüüpilised antipsühhootikumid, ketamiin jt uued ravimid DE ravis.) Praegu välja töötamisel veel kiire toimega antidepressante, mis on ohutud ja millel on vähem kõrvaltoimeid. Praegu on ketamiin näidanud kiiret efektiivsust. Arvestades aga, et ketamiini spetsiifiline toimemehhanism on veel hüpoteesi staadiumis ja selle kasutamisega kaasnevad ohutusprobleemid, ei ole seda ravimit antidepressandina veel laialdaselt kasutatud.
Jätkuvad uurimissuunad:
AD-de funktsionaalse mehhanismi uurimine;
ravitoime ja mõjutegurid psühhoteraapias või kombineerituna medikamentoosse raviga;
ennustavad uuringud AD-ravi efektiivsuse kohta ajupildil;
uued ja uut tüüpi ravimid;
geneetilised ja biomarkerid, mis mõjutavad AD-de vastust ja toimet;
depressiooni jääknähtude ravi AD-dega;
AD-de kõrvaltoimete mehhanismid;
AD-de toimemehhanism ja kliiniline terapeutiline toime;
manustamine ja doosid
/"Research on the Development of Theme Trends and Changes of Knowledge Structures of Drug Therapy Studies on Major Depressive Disorder Since the 21st Century: A Bibliometric Analysis", Front Psychiatry. 2020/
Vastused puuduvad